Energiatõhus ehitis algab energiatõhusatest materjalidest

Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonika eesmärgi vähendada neid 2050. aastaks võrreldes 1990. aastaga 80–95%. Kuna uuringute järgi moodustavad hoonete energiakulud umbes 40% energia kogutarbimisest, läheb kogu Euroopa Liit järk-järgult üle liginullenergiahoonetele, mis omakorda esitab tingimusi ehitusmaterjalidele.

„On selge, et selleks, et anda oma panust kasvuhoonegaaside vähendamiseks, tuleb kahandada energiahulka, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, ventilatsioonile, vee soojendamisele ja valgustamisele ning võimaluse korral tuleks kasutada alati taastuvenergiaallikaid,” kommenteerib Krimelte OÜ tootejuht Kuldar Kongo Euroopa Liidu Hoonete Energiatõhususe Direktiivi (Energy Performance of Buildings Directive). 

Kõnealuse direktiivi kohaselt peavad kõik pärast 31.12.2020 valmivad uued hooned olema liginullenergiahooned. Uusehitistele, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, hakkas see nõue kehtima 2019. aastast.

Kongo sõnul mõjutavad hoone energiatõhusust üldine energiavajadus, tarnitava energia liik, taastuvenergiaallikatest energia tootmine krundil ning soojuskadude hulk läbi ehitise välispiirete. „Et saavutada liginullenergiahoonetele kehtestatud nõudeid, tuleb rakendada eri meetmeid ja lahendusi koos, alates hoone asendi õigest planeerimisest ja taastuvenergiaallikate kasutamisest ning lõpetades hästi läbi mõeldud välistarindite lahendusega soojakadude vähendamiseks. Liginullenergiahoonete püstitamisega Euroopas kasvavad klientide ootused ja nõudmised nii materjalide kvaliteedile kui ka neid müüvate inimeste kompetentsile.”

Ehitusmaterjalide tootjad on liginullenergiahoonete ehitamiseks mõeldud toodete arendamisse aastaid panustanud. „Näiteks meie kaubamärgi Penosil tooteportfellis on tooted, millega ehituse soojus- ja niiskustehnilisi probleeme lahendada ja nõnda energiatõhususse panustada, aga muidugi peame ka edasise tootearenduse käigus kõiki neid omadusi silmas pidama. Oleme välja töötanud terviklahenduse energiatõhusaks aknapaigalduseks, kus meie erinevad tooted aitavad lahendada probleeme ja murekohti, mis selle sõlmega kaasnevad. Lisaks energiatõhususele, peame oma lahenduste väljatöötamise puhul silmas ka nende püsivust ajas ning panust tervisliku sisekliima tagamiseks.“

Soojuskaod läbi hoone välispiirete 

Levinud arusaama järgi piisab soojuskadude minimeerimiseks välistarindi soojustuskihi paksuse suurendamisest. Kuigi soojusjuhtivuskaod läbi piirete on üks enim hoone energiakulu mõjutavaid tegureid, ei tohi Kongo sõnul unustada, et lisaks soojusjuhtivuskadudele kaotab hoone soojust planeerimatute õhulekete ja külmasildade tõttu. Tihti ongi hoone soojustuskihi paksus saavutanud oma kuluefektiivse piiri, mis tähendab, et enam ei ole otstarbekas seda lisada, vaid hoopis õhulekkeid ning külmasildasid likvideerida.

„Õhutiheduse olulisust illustreerib ka asjaolu, et liginullenergiahoonete puhul on selle ehitusjärgne tõendamine mõõtmise teel muutunud lausa vältimatuks. Välispiiretega käib kaasas hulk muid olulisi nõudeid: niiskustehniliste probleemide vältimine, sisekliima kvaliteedi tagamine, müraprobleemide vähendamine ning ka tuleohutus,” loetleb Kongo ja lisab, et hoonete puhul loetakse üheks suurimaks väljakutseks korrektse aknapaigalduse tagamist, kuna selle tarvis tuleb katkestada nii väline soojustuskiht kui ka õhu- ja veeaurukindel kiht.

Kuidas tagada korrektne ja energiatõhus aknapaigaldus?

• Soojakaod tuleb vähendada miinimumini. Selleks kasutada aknavuukide tihendamisel võimalikult väikese soojaerijuhtivusega materjale, näiteks PU-ehitusvahtu. Lisaks olenevad liitekoha soojajuhtivuskaod vuugi sügavusest – laia lengiga akende puhul on kaod väiksemad, sest vuugi sügavus on suurem.

• Tagada õhutihedus, et vähendada soojakadusid õhulekete kaudu. Kvaliteetse montaaživahu korrektsel paigaldamisel peaks iseenesest olema liitekoha õhupidavus tagatud. Et õhupidavus oleks garanteeritud ka hoone ekspluatatsiooni käigus, tuleks täiendavalt kasutada spetsiaalseid teipe, membraane või mastikseid.

• Veeaurutiheduse tagamine kaitseb sisemisi tarindeid liigniiskuse eest. Sõltuvalt kliimaoludest liigub veeaur siseruumidest väljapoole või väliskeskkonnast siseruumidesse. Esimene olukord esineb valdava osa aastast põhjamaades ning teine soojemates piirkondades. Vältimaks veeauru sattumist piirdetarindisse kasutatakse spetsiaalseid õhu- kui ka veeaurupidavad teipe, membraane või mastikseid. Sellise tarindiga peab alati kaasas käima kvaliteetne ja läbimõeldud ventilatsioonilahendus.

• Tagada juhuslikult tarindisse sattunud niiskuse konstruktsioonist välja liikumine. Siia alla käivad nii ehitusaegset materjalide niiskust kui ka ebakvaliteetse projekteerimise ja/või ehitamise tõttu piirdesse sattunud niiskust. Niiskus ei tohi jääda tarindisse lõksu – selleks kasutatakse väikese veeaurutakistusega linte või isepaisuvaid tihendeid.

• Kaitsta sisemisi tarindeid väliste ilmastikumõjude (UV-kiirguse, sademete, tuule) eest. Selleks tuleb vuuk täita väljastpoolt kvaliteetse ilmastikukindla hermeetiku või isepaisuva tihendiga. Kui vuugi tihendamiseks väljastpoolt kasutatakse suure veeaurukindlusega materjali, tuleb tagada konstruktsioonist välja liikuva niiskuse väljapääs, näiteks fassaadituulutusena.

• Vältida külmasildasid. Selleks tuleb aken paigaldada võimalusel alati soojustuskihti, kasutada laia lengiga aknaid ning tihendada paigaldamisel tekkinud liitekohti väikese soojaerijuhtivusega montaaživahuga.

• Vuugid peavad suutma võtta vastu hoone erinevaid liikumisi ja deformatsioone. Näiteks suuremõõduliste akende puhul, kus temperatuurist ja niiskusest tingitud aknaraami joonpaisumised on suuremad, on soovitatav kasutada suurema elastsusega vahtusid ning ka väliseks ilmastikukindlaks tihendamiseks sobivad kõige paremini just suure liikuvusega hermeetikud.

• Tagada heliisolatsioon. Aknapaigalduse käigus on oluline tihendada praod ja lekkekohad, sest lisaks õhupidavusele aitab see parandada heliisolatsiooni. Peamiselt täidab seda nõuet juba korrektselt paigaldatud kvaliteetne montaaživaht, kuid pisemate pragude täitmiseks sobivad ka selleks ettenähtud hermeetikud, näiteks seesmise aknapõse ja aknalengi vahelise prao täitmine akrüülhermeetikuga.

• Tagada tulepüsivus. Kui paigaldatakse tuletõkkeakent, tohib selleks kasutada vaid parandatud tulepüsivuse ja tuletundlikkusega sertifitseeritud tooteid!

Tutvu energiatõhusa lahendusega SIIT.

*Artikkel ajakirjast Inseneeria 02/2019, loo autor Gerli Ramler