Neutraalsed vs happelised silikoonid

30.10.2019

Keemias liigitatakse aineid aluselisteks, neutraalseteks ja happelisteks. Ehitussilikoone jaotatakse tardumisprotsessil eralduvate ühendite järgi sarnaselt neutraalseteks või happelisteks silikoonideks.

Silikoonid on üheks tuntuimaks hermeetikute alaliigiks. Tänu elastsusele, heale liikumisvõimele vuugis, kõrgele UV- ning ilmastikukindlusele leiavad need kasutust paljudes erinevates rakendustes. Vaatleme kahte silikoonitüüpi ning nende kasutuskohti alljärgnevalt lähemalt.

Erinevus ei seisne ainult lõhnas

Nii neutraalsed kui ka happelised ühekomponentsed silikoonid tarduvad õhuniiskuse toimel. Kuigi tardunult näivad mõlemad äravahetamiseni sarnased, esineb nende vahel rida olulisi erinevusi, mida tuleks enne kasutamist teadvustada ja selgeks teha, et seejärel oskaks juba vastavalt kasutuskohale sobiva toode valida.

Paljude jaoks seisneb neutraalsete ja happeliste silikoonide erinevus vaid lõhnas. Nagu nimigi viitab, siis happeliste silikoonide tardumisel on tunda tugevat äädikhappe lõhna. Neutraalsete silikoonide puhul on eralduvad ühendid spetsiifilise magusapoolse aroomiga või praktiliselt lõhnatud. See tuleneb neutraalsete silikoonide oksiim- või alkoksü tardumissüsteemist.

Ainult lõhnaküsimusega kahe silikooniliigi erinevused ei piirdu. Happelised silikoonid ei sobi kasutamiseks kokkupuutes katmata metallidega, kuna tardumisel eralduv äädikhape võib põhjustada korrosiooni. Samuti ei ole soovitatav kasutada happelisi silikoone tsemendi baasil toodetega (nt betoon, krohvitud pinnad, ehitusplokid jne), kuna peale tardumist ei oma need piisavat naket antud pindadega. Neutraalsed silikoonid seevastu nakkuvad eelpool nimetatud materjalidega väga hästi ja seega saab neid ka oluliselt enamates kasutuskohtades tarvitada.

Millisel juhul tuleks eelistada üht või teist tardumissüsteemi?

Võhikule võiks vastata, et kahtluse korral tasuks alati eelistada neutraalset silikooni. Seda just eelpool kirjeldatud omaduste tõttu. Kui kõrvale jätta eritooted spetsiifilisteks rakendusteks, siis võib väita, et neutraalsed silikoonid töötavad suurepäraselt ka kohtades, kuhu soovitatakse happelisi silikoone. Vastupidi aga ei pruugi see väide aga kehtida. Tihendamistööd metallist sandwich-paneelide ühenduskohtades, aknapleki paigaldamisel, ventilatisoonitöödel, betoonfassaadide ning müüritiste vuukides on vaid mõningad näited, kus korrektselt paigaldatud neutraalne silikoon töötab, kuid happeline mitte.

Siiski ei maksa unustada, et on kasutuskohti, kus happelised silikoonid täidavad suurepäraselt neile esitatud ootusi ning on ainuõigeks valikuks. Näiteks sanitaarruumide tihendamistöödel, kus peamiselt kasutatavateks materjalideks on keraamilised plaadid, klaas, anodeeritud alumiinium, sobivad happelised silikoonid ideaalselt ning omavad ka teatavat hinnaeelist neutraalsete silikoonide ees. Lisaks ka klaas-klaas ühenduste, näiteks klaasvaheseinte, hermetiseerimistööd, kus tuleb välja üks happelise silikooni eelis võrreldes neutraalsega- nimelt on happeline värvitu silikoon oluliselt läbipaistvam kui analoogne neutraalne silikoon.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et silikooni valides on oluline esmalt mõelda, mis kasutuskohta seda vaja on ning milliste materjalidega see nakkuma peaks. Spetsiifilisema info tarvis saab abi tooteetiketilt või tootja koduleheküljelt.