Polüuretaanvaht ehituse eesliinil

Kaasaegsete hoonete soojustus- ja tihendustöödel ei saa läbi ilma polüuretaanvahuta. Kuigi balloonivaht on turul olnud juba päris pikalt, küsitakse tootjatelt alatasa nõustamist, kuidas vaht toimib ning mille alusel teha õige valik kasutuskohtade lõikes.

Sünteetiline polümeer polüuretaan avastati 1930ndate teises pooles Saksamaal ning juba kümmekond aastat hiljem jõudis USA-s müügile soojustamiseks mõeldud jäik vahtmaterjal. Kuna tegemist on kemikaalidele, ilmastikutingimustele ning mehaanilisele kulumisele vastupidava polümeeriga, mille valmistamismeetod on küllalt lihtne ning rakendusalasid ohtralt, pole porüuretaanile ehituses paremat alternatiivi leitud. Kvaliteetset polüuretaanvahtu iseloomustab peen poorsus, ühtlane struktuur, hea vuugipüsivus, korralik nakkuvus aluspinnaga ning kiire tardumine.

Ühekomponentsed polüuretaanvahud jagunevad lihtsustatult tavalisteks ja eriotstarbelisteks. Erivahud on liim- ja tuletõkkevahud, ent ka elastsed vahud. Tavavahud on aastaringseks või talviseks kasutuseks ning nende seast võib omakorda valida suure väljatulekuga või madala järelpaisumisega vahtu, täitevahtu, pihustatava või madala isotsüanaadi sisaldusega vahtu jne.

Üldreegel on, et kõrrevahtudel on suur ning püstolivahtudel väike järelpaisumine. Erisus tuleb füüsikast- kui kõrrevahul vabaneb rõhk vahu väljumisel balloonist, siis püstolivahu puhul toimub see püstoli otsas, mis tagab ühtlase koheva struktuuri, minimaalse järelpaisumise ning maksimaalse väljatuleku. Nende kahe vahele jäävad peenikese aplikaatoriga vahud, mille puhul surutakse vaht päästikus kokku. Võrreldes kõrrevahuga on väljuvus parem ning järelpaisumine väiksem. Toote- ja keemiaarenduse tulemusena on välja töötatud mitmeid erilise koostisega vahtusid, mis on timmitud selliselt, et kasutus konkreetsel töölõigul oleks võimalikult mugav. Näiteks elastne kõrrevaht, mille paisumine on tavapärasest väiksem või pihustatav spreiotsikuga püstolivaht, mis paisub 100%. Kvaliteetse liimvahu tunnus on alati madal paisumissurve.

Polüuretaanvahud on eelkõige mõeldud soojustamiseks, tihendamiseks ja täitmiseks. Vahud ei suuda täita kandvat funktsiooni ning pole kohased fikseerimiseks. Riigiti oleneb väga palju küll ehituspraktikast, kuid mehaanilised kinnitused on pea alati rangelt soovituslikud, iseäranis aknapaigaldusel. Taaskord on erandiks liimvahud, mis on sobilikud ka fikseerimiseks. Liimvahtude puhul on töötatud nende heade liimimisomaduste nimel. Kuigi ka tavavahtudel on hea nakkuvus, ei peaks vahtu liimina kasutama. Liimimisele on spetsiifilised nõuded ning vastutusrikastes kasutuskohtades liimi asemel vahu kasutamine võib alt vedada.

Polüuretaanvaht tardub õhuniiskuse toimel ning eelnevalt niisutatud pind tagab vahu parema struktuuri. Niisutamine on soovitatav suvel ning poorsetel ja kuivadel pindadel. Talvevahtude puhul (kuni -18°C) võib õhuniiskus madalam olla, sellega on miinustemperatuuridel kasutatavate vahtude koostises juba arvestatud. Küll aga tuleb veenduda, et aluspinnad on vabad jääst ja härmatisest.
Niisutada tuleb vuuki või pinda, kuhu toode paigaldatakse, mitte vahtu ennast. Vesi lõhub vahu struktuuri. Parim on kasutada pihustit, kust vedelik väljub õrna uduna. Veepiiskasid ei tohi vuugi pinnale jääda, vajadusel tuleb lasta neil enne vahu kasutamist kuivada. Kui aplikeerida vahtu kahes kihis, on vajalik niisutada ka vahu esimest kihti. Eelnevat arvestades ei saa poüuretaanvahtu lasta kinnisesse ruumi või avausse, sest seal puudub vahu tardumiseks vajalik niiskus.
Vahuballooni peab enne kasutamist 20 korda loksutama, et koostisained seguneksid ja vahu struktuur oleks hea ning seejärel keerata balloon, põhi allpool, püstolile. Kui keerata loksutamata balloon kohe püstolile, tuleb mingi osa gaasist välja. Gaas mõjutab toote saagikust ning osa vahust võib jääda balloonist kätte saamata.

Gaas ongi polüuretaanvahu puhul kõige (plahvatus)ohtlikum, sestap tuleb vahuballoone säilitada ja transportida püstises asendis. Kuna balloon on surve all ja tuleohtlik, siis tuleb vahtu kaitsta ülekuumenemise eest ja hoida eemal süttimisallikatest. Aerosooli ohutust järgides ei tohi toodet jätta ehitusplatsile või autosalongi päikese kätte. Hoiustamiseks sobiv temperatuur on +5°C kuni +30°C. Kindlasti peab balloon olema terve ning mõlkideta. Peale kasutamist tuleb balloonid tühjaks lasta ning viia jäätmejaama.

Polüuretaanvahu paigaldamine ei ole ohtlik, kui kasutada isikukaitsevahendeid, nt kindaid ja kaitseprille ning ventileerida ruumi. Paigaldatud ja tardunud vaht organismile ohlikke ühendeid ei erita.
UV-kiirguse eest kaitstud polüuretaanvahu eluiga on väga pikk. See ei mädane ega hallita, ei kollapseeru ega muutu rabedaks, talub suuri temperatuuri ja niiskuse kõikumisi.

Oluline teada:

• Vahu valikul arvesta konkreetse töö ja toote paigaldustemperatuuriga. Peamised polüuretaanvahtude kasutusvaldkonnad on soojustamine, tühimike täitmine ja tihendamine, uste ja akende paigaldamine. Eritööde jaoks on spetsiifilised vahud, nt liimvaht või tuletõkkevaht. Mida õrnemaid materjale antud kasutuskohas on kasutatud, seda tähtsam on jälgida toote paisumissurvet.
• Traditsiooniliselt lastakse vahtu suunaga alt ülesse, sik-saki kujuliselt. Kui kitsas vuugis pole vahupaigalduse suund nii oluline, siis laiemates vuukides tuleb hakata vuuki n-ö ülesse ehitama. Lastes vahtu suunaga ülevalt alla, võib see lihtsalt alla kukkuda. Liimvahu puhul võib vahtu lasta sirgelt ning pihustatava vahu puhul pole liikumissuund üldse eriti oluline.
• Vuuk tuleb täita püstolivahuga 2/3 ulatuses ja kõrrevahuga poole ulatuses, et vahule jääks piisavalt paisumisruumi.
• Polüuretaanvaht on hea soojustusmaterjal, mis aitab säästa energiat. Aknapaigaldusel aitab vahuga tihendamine vähendada õhulekkeid ja soojakadusid ning hoida kokku küttekuludelt.

Tekst: Maria Ševeljova